Drupal ja Joomla CMS-ide võrdlus arenduse vaatenurgast

Drupal ja Joomla on mõlemad open source CMS-i tarkvarad. Kuna firmas, kus ma töötan oli mingi hetk vaja teha valik nende kahe sisuhaldusüsteemi vahel siis kasutasin ka seda materjali.

Drupal on mõeldud rohkem suuremamahuliste süsteemide haldamiseks, Joomla sobib aga rohkem väiksematele. Siit tuleb ka järeldus, et Drupali kogukond on professionaalsem ja kvaliteetsem kui seda on Joomlal. Open-source tarkvara kasutades on community aga väga oluline. Arvatavasti ei ole küsimust millele ei leiaks foorumites surfates vastust.

Samas on ka mitmeid ettevõtteid ja üksiküritajaid, kes pakuvad vabale tarkvarale ka raha eest kvaliteetset tuge ja annavad märku, mida ja millal tuleks update-ida.

Drupali arenduse puhul on eeliseks ka see, et väidetavalt on uute moodulite istutamine süsteemi enamjaolt õnneliku lõpuga ja kõik hakkab hästi tööle, Joomla on aga suhteliselt keeruka arhitektuuriga üles ehitatud ja tihtipeale võib süsteemi uuendustega jamamist olla.

Joomla on sisemiselt ebaloogiliselt ülesehitatud, mis adminnis on aga hästi peidetud ja adminni õppimine ja kasutamine lihtne. Drupali puhul on õppimisaeg pikem, aga selle selgeks saades on näha, et asi on loogiliselt ülesse ehitatud, siit võib-olla ka see, miks juba Drupalit tundval inimesel on lihtne sinna uusi tükke sisse viia.

Joomlal on rohkem tepliitite netist leida. Templiitide probleem on erineva tähtsusega eraisiku ja firma jaoks. Leian et iga firma ikka koostab ikka ise oma templiidid kodulehe jaoks. Eraisik võib-olla tõesti tahaks neid pige netist alla tõmmata.

Foorumites nende kahe võrdlusel on ka välja toodud see, et Joomla edasiarendamisel tuleb sein ette, kusjuures Drupali puhul ei ole seda veel kaugeltki märgata.

Drupal on rohkem arendaja-orienteeritud kui kasutaja-orienteeritud, aga kuna teemaks ongi nende kahe arendusvõimaluste võrdlus, siis arenduse poole pealt on Drupal nr 1 Joomla ees.

Ja tegelikult oleks väga palju mida nende kahe: Drupal ja Joomla puhul võrrelda, aga need mis siia said kantud, on need põhilisemad ja ümmargusemad.

Kasutasin artikli kirjutamisel infot siit

Raymondi Hacker-HOWTO kommentaar

Enne kui seda howto-d lugema hakkasin ei teadnudki et on olemas nii häkkerid kui kräkkerid. Ühesõnaga häkkeri tähendus minu jaoks ühe poole pealt kitsenes ja teise poole pealt läks kõvasti laiemaks.

Hea oli lugeda, et häkkeriks olemine ei olegi nii lihtne, just see, et häkker peab teadma mitmeid erinevaid programmeerimiskeeli. Sealt artiklist tuli välja, et häkkerlus on elustiil, kus sa eladki selle jaoks et igapäev häkkida. Huvitav oli see, et häkkerid on "maailmaparandajad". Samas ei leia ma, et nad peaksid olema heategijad, kui tegemist on hea häkkeriga, siis võiks ta sellega ka ju hästi teenida, mitte ainult söögi, üüri ja kommunaali jaoks.

Ma arvan, et nendele, kes tahaksid olla või on häkkerid on see artikkel kindlasti oluline ja järgitav. Nendele, aga, kes häkkerid ei ole ja selleks ei saa ka, on see hea reklaam ja juhend sellest, kes on häkkerid ja mida nad teevad, samuti kummutab kõik eksiarvamused. Igaljuhul tekitab see artikkel respecti nende suhtes.

Kuigi häkker ei ole kräkker on häkkerist kräkkerini ja tagasi üks samm. See, kes oskab asju hästi parandada, oskab neid ka katki teha. Seega, häkkerit ei tohi vihaseks ajada.

EUPL - vaba tarkvara litsents

EUPL (European Union Public Licence) on vaba tarkvara litsents, mis on Euroopa Komisjonis vastu võetud, viimane versioon on 1.1. Litsents loodi algul IDABC (programm üle-Euroopaliste eValitsuse teenuste koostalitusvõime kirjeldamiseks) jaoks. Põhiline eesmärk on olla kooskõlaline autoriõiguse seadusega 27-s EL liikmesriigis samas säilitades samasuse ka populaarsemate vaba tarkvara litsentsidega nagu GNU Public Licence.

Seega on EUPL litsents sellesmõttes eriline, et proovib laveerida 27-e erineva copyright seaduse ja tugevaimate copylefti litsentside vahel.

Järgnevalt kirjeldus uuritava litsentsi kohta, mis on kokkuvõtvana võetud siit >>


Originaalteose suhtes kehtiva autoriõiguse kehtivuse tähtaja jooksul võib teha järgmist: kasutada teost, mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil, teost reprodutseerida, originaalteost muutma ja luua teosel põhinevaid tuletisi, avalikult levitada, eksponeerida, laenutada ja rentida.

Mõned peamised sisulised aspektid:

Lähtekoodi edastamine:Litsentsiandja võib teose kättesaadavaks teha kas lähtekoodi või
täitmiskoodi kujul.
Autoriõigused: Litsentsisaaja hoiab puutumatuna kõik autoriõiguse,
patentide ja kaubamärkide kohta käivad märked ja kõik märked, mis
viitavad litsentsile ja garantii puudumisele. Litsentsisaaja peab teose iga
tema poolt levitatavale ja/või edastatavale koopiale lisama nimetatud
märgete koopiad ja litsentsi koopia. Litsentsisaaja peab tagama, et iga
tuletatud teos kannab selget märget selle kohta, et teost on muudetud ja
muutmise kuupäeva.
Copyleft: Kui litsentsisaaja levitab ja/või edastab originaalteose koopiaid või
originaalteosel põhinevaid tuletatud teoseid, toimub see levitamine ja/või
edastamine vastavalt käesoleva litsentsi tingimustele. Litsentsisaaja ei
tohi (litsentsiandjaks saades) teosele või tuletatud teosele lisada ega
kehtestada mingeid lisatingimusi, mis muudavad või piiravad litsentsi
tingimusi.
Lähtekoodi lisamine: Teose koopiate levitamisel ja/või edastamisel lisab
litsentsisaaja igale koopiale lähtekoodi masinloetava koopia või näitab ära
hoidla, kust lähtekood on kergesti ja tasuta kättesaadav seni, kuni
litsentsisaaja jätkab teose levitamist ja/või edastamist.
Garantii puudumine: Teos on pooleliolev teos, mida arvukad edasiarendajad järjepidevalt
parendavad. See ei ole lõpetatud teos ja võib seetõttu sisaldada defekte ja
programmivigu, mis on omased seda liiki tarkvara arendamisele.
Seetõttu levitatakse teost litsentsi alusel „sellisena, nagu see on” ilma
teose suhtes kehtiva garantiita.Käesolev garantii puudumise klausel on litsentsi oluline osa ja teosele õiguste andmise eeltingimus.

Hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule

Uurides seda temaatikat tuleb igaltpoolt kriitikat, selge see. Tänapäevane maailm on väga kiiresti arenev ja eriti tehnoloogia valdkonnas ning ei ole ime, et sellekohased seadused ei jõua tempot pidada. Kuidas peakski üks ja sama seadus võrdselt panema paika autoriõiguse reeglid nii kirjanduse, kunsti kui tarkvara loomiseks? Selge on see, et tarkvara loomisel on raske üldse piire panna, mis kuhu maani ja kust maalt on autorikaitse all. Minu arvates mängib rolli ka see, et vaimeloomingut on tarkvara loomisel sisuliselt vähem kui raamatu või maali loomisel. Lihtsam on võtta ette arvutiprogramm ja hakata seda kohandama kui kirjutada raamatule teist lõppu. Arvutiprogrammides on üks loogika, saad kergelt jätkata kellegi tehtud tööd, raske on aga leida inimest, kes maaliks lõpuni juba ühe kunstniku alustatud maali.

Autoriõigus on kindlasti õigustatud. Igaüks ei osale suure asja valmistegemisel, miks peakski ta sellest hiljem osa saama. Samas, ei ole tänapäeval lihtne püsida konkurentsis vaba tarkvaraga. Internetist on kättesaadav suur hulk vaba tarkvara, mida inimesed saavad nii kasutada nagu soovivad, ei ole vaja mingeid litsentse. Enam ei saa kasu ainult need, kes ainult kasu nimel tegutsevad.

Autoriõiguse ja intellektuaalomandi teema on ja jääb infotehnoloogilises maailmas väga suureks tülitekitajaks.

Kogemus mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega

Mina olen kasutanud vaba tarkvara muusika allalaadimisprogrammide näol. Siiamaani olen kasutanud e-mule ja limewire. E-mule mulle nii väga ei meeldinud, aeglane ja tõmbas igasuguseid valesid asju, ei olnud üldse usaldusväärne programm. Edaspidi kasutasin ainult limewire-it, esiteks juba sellepärast, et seal tõmmatakse lugu alla paari minutiga, e-mule-is võis selleks kuluda päevi, selle aja peale läks juba tuhin üle ja ei tahtnudki seda laulu enam.

Veebilehtisejatest kasutan Mozilla Firefoxi põhiliselt, kuigi olen nüüd plaaninud kaua aega juba kasutama hakata Google Chrome-i, siiani ei ole aega leidnud selle tõmbamisega tegeleda.

Koolialaselt on vaja olnud ka programmeerimisprogramme, näiteks eclipse, mis on ka vaba tarkvara, on väga hea programm, mida saab siis vajadusel enda järgi väga mugavaks kohendada.

Kui vaba tarkvara saada ei oleks, ei oleks minu arvutis küll vist ühtegi programmi peale MS Office-i ja veebilehitsejate, need on sellised mille peale veel raha kulutaks, aga muu peale vist mitte. Siiamaani ei ole ma nende turvalisust ka küsimärgi alla pannud, oleneb muidugi tarkvaratootest endast ja nimest ka kui tuntud või tundmatu asjaga tegemist on, igasugust võõrast värki ei ole ka mõtet alla laadida.