Uurides seda temaatikat tuleb igaltpoolt kriitikat, selge see. Tänapäevane maailm on väga kiiresti arenev ja eriti tehnoloogia valdkonnas ning ei ole ime, et sellekohased seadused ei jõua tempot pidada. Kuidas peakski üks ja sama seadus võrdselt panema paika autoriõiguse reeglid nii kirjanduse, kunsti kui tarkvara loomiseks? Selge on see, et tarkvara loomisel on raske üldse piire panna, mis kuhu maani ja kust maalt on autorikaitse all. Minu arvates mängib rolli ka see, et vaimeloomingut on tarkvara loomisel sisuliselt vähem kui raamatu või maali loomisel. Lihtsam on võtta ette arvutiprogramm ja hakata seda kohandama kui kirjutada raamatule teist lõppu. Arvutiprogrammides on üks loogika, saad kergelt jätkata kellegi tehtud tööd, raske on aga leida inimest, kes maaliks lõpuni juba ühe kunstniku alustatud maali.
Autoriõigus on kindlasti õigustatud. Igaüks ei osale suure asja valmistegemisel, miks peakski ta sellest hiljem osa saama. Samas, ei ole tänapäeval lihtne püsida konkurentsis vaba tarkvaraga. Internetist on kättesaadav suur hulk vaba tarkvara, mida inimesed saavad nii kasutada nagu soovivad, ei ole vaja mingeid litsentse. Enam ei saa kasu ainult need, kes ainult kasu nimel tegutsevad.
Autoriõiguse ja intellektuaalomandi teema on ja jääb infotehnoloogilises maailmas väga suureks tülitekitajaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment