1. Üks väga levinud petmise viise internetis on andmepüük ehk phising. Seda meetodit kasutades saadab pettur isikutele e-maile näidates ennast usaldusväärse ametliku isikuna, tihtipeale just mingisuguse teenusepakkujana, mida klient kasutab, e-mail-is on link mingisugusele lehele, kus pika jutu inimene ära räägitakse, et tuleb andmeid sisestada. See leht mis avaneb on nii sarnane õigele ettevõtte lehele, et suhteliselt võimatu on tavalisel arvutikasutajal kindlaks teha, et tegu on võltsinguga. Siit esimene õppetund - mitte kunagi ei palu ükski teenusepakkuja e-maili teel kliendi andmeid. Kindlasti tuleb ka tähelepanu pöörata lingile mida avatakse, selle erinevusele teenusepakkuja enda interneti aadressiga.
2. Andmelõikus kujutab endast võrguliiklust järgides kasutajaandmete varastamist, sellise asja puhul on mõistlik soovitus, et inimesed ei kasutaks igalpool samasid paroole. On lehekülgi, mille liiklust jälgides saab väga kergelt kasutajanimed ja paroolid kätte, need asuvad http keskkonnas näiteks. Tavalise võrgukogukonna kasutaja ja parool ei tohiks olla sama näiteks panga omadega.
3. Muu abistav kraam. Näiteks Internet Explorer 8 võimaldab kasutajat andmepgi eest kaitsta SmartScreen filtriga, mis kontrollib külastatavaid veebisaite ja allalaaditavaid faile ja nende seotust andmepgiga tegelevate veebisaitidega. Kindlasti tasuks kaaluda erinevate abinõude kasutuselevõttu, ei teeks halba kui igalpool kus võimalik kasutada ID kaardiga sisselogimisi ning pin-kalkulaatoreid. Krediitkaardipettustega võitlevad kindlasti pangad omalt poolt, et pakkuda klientidele üha turvalisemaid kaarte ja on alati valvel, et ühe ja sama krediitkaardiga ei tehtaks tehinguid ühel samal ajal maailma eri paikades.
No comments:
Post a Comment